Dobby

• 

• Kuskil kümme aastat tagasi juhtusin ühes loomasaates nägema tutvustavat klippi hurtadest.Minu tollane suur sümpaatia kuulus siis veel afganistaani hurtadele ja muidugi jäin seda lõiku terasemalt vaatama.Muude tollal minu jaoks tuntud tõugude hulgas oli seal veel üks koer.Tunnistan ausalt, et pidasin seda mingiks krantsiks...:)Selline suur karvane habemik, tõenäoliselt segu mingist hurdast ja terjerist ja niisama saatesse kaasa võetud. Aga tuli välja, et see puhta tõukoer, ja pealegi veel vana ja suursuguse pärioluga koeratõug- iiri hundikoer.Ja mind lummas legend selle kohta, kuidas koer olevat oma nime saanud...Kunagi olevat ühel iiri aadlikul olnud selline koer.Korra jahile minnes olevat ta jätnud koera koos oma hällis magava lapsega üksi koju.Tagasi tulles leidnud ta aga eest segamini elamise ja lapse hälli verise.Peremehele vastu tõtanud koer aga oli verega koos ja arvates, et koer on lapse maha murdnud, tappis koera. Kui aga hakati ringi vaatama, leiti nurgast peitu pugenud laps, kes oli täiesti terve ja natuke eemalt tapetud hunt...Koer oli selle maha murdnud, et last kaitsta.Väidetavalt olevat sellele koerale mälestusmärk püstitatud.Kas see lugu ka tõsi on ei tea, aga selle koera iseloomustuste hulka kuulub- piisavalt kiire, et hunt kinni püüda ja piisavalt tugev, et hunt maha murda.Igatahes peale seda saadet kuulus minu jäägitu sümpaatia sellele koerale.Sellest sai minu suur unistus...Ja ma arvasin, et see jääbki selliseks helesiniseks unistuseks, millel ei ole määratud täituda.Kuni...Alates hetkest kui mul tekkis koju interneti ühendus, hakkasin ma silmanurgast jälgima ka erinevaid kutsika müügikuulutusi ja ühel veebruari õhtupoolikul arvuti taga istudes avastasin, et siinsamas Eestis on sündinud iirlaste pesakond.Ma olin päris mitu päeva nagu süte peal ja kahtlesin, et mida peaks nüüd edasi tegema. Aga lõpuks otsustasin, et mul ei ole midagi kaotada ja saatsin kutsikate kasvatajale meili, millele järgnes vastus , edasi juba telefonikõned ja nii oli lumepall veerema lükatud...Ja lõpuks avastasin ma ennast Saue poole sõitmas, et esimest korda kutsikatega kohtuda.Kuid isegi siis ei olnud ma veel 100% kindel, et kutsika võtan.Alles kui teist korda Sauel sai käidud ja ma taas seal sama isast kutsikat süles hoidsin teadsin, et see on minu koer...Ja niimoodi tuligi minu ellu CuAnlan Beacan või nagu ta meil kodus on-DOBBY!Ja ma olen igati rahul oma koeraga, see tõug on minu jaoks- suur ja võimas, aga samas hell ja sõbralik, koer keda mõnel maal kasutatakse teraapia koerana ja kes olevat rohkem inimene kui koer, sest legend räägib...Kunagi armus üks druiid kuninga tütresse.Too aga armastas teist meest ja lükkas tagasi druiidi armastuse.Kättemaksuks muutis druiid tüdruku koeraks.Kui aga tolle armastatu hakkas teda mööda maad taga otsima, järgnes talle igale poole suur sagris karvaga koer. Needus oli määratud kestma kuniks tüdruk koerana toob ilmale kutsikad.Ja ühel päeval tõigi koer ilmale kutsikad ja muutus tagasi inimeseks.Aga nendest kutsikatest sai alguse iiri hundikoer...

It was about ten years ago when I happened to see in one pet show an introductional shoot about sighthounds.My simpaty then belonged to Afghan hounds & so I payd close attention to that clip.Beside all the other dog breeds I knew then there was one more dog.To be honest, I thought it was a mutt...:)Big, hairy, bearded dog, probably some mixture of greyhound & terrier & had been taken along just for fun.But it came out it was pure breeded & beside very old & noble breed- Irish Wolfhound.And I was mesmerized about the legend how the breed got its name...Once one Irish nobleman had a dog like that.One time going to the hunt he left the dog alone at home with his little child in the cradle.Coming back he saw that all his living was in a mess, child's cradle was bloody & the child gone.Dog who came to greet his master was also bloody & so thinking the dog had murdered the child, he killed him.But when they started to look around they found the child hiding in the corner all well & not far was a dead wolf...Dog had killed it to protect the child...Supposedly there was built a statue to that dog...Is it true or not? Who knows? But in description of this dog has been written- it must be fast enough to catch the wolf & strong enough to kill it.Anyway after this show my heart belonged to this breed. It became my biggest dream to have one one day.But I always took this as a dream that is not suppose to happen.Until...From the moment I had an internet connection at home I kept my eye on puppy sales & in one day in February I found there was born one litter of Irish Wolfhounds in Estonia.For couple of days I was like in fire as I wasn't sure what should I do.But at last I decided to send an e-mail, which was answered, then came phone calls & so one day I found myself driving to Saue to meet the puppies for a first time. But even then I wasn't sure about having one. Only the second visit to Saue, when I was holding the same male puppy in my hand I was certain this dog is mine.And so arrived into my life CuAnlan Beacan or as we call him at home-DOBBY!And I'm happy with my dog, this breed is right for me- strong & powerful yet gentle & friendly, dog in some countries used as a therapy dog & some say it's more human than a dog as the legend says...Long time ago there was a druid who fell in love with a princess.But she loved somebody else & so turned downed the druid who as a revenge turned the girl into a dog.But when the true love of the girl started to look her around the country he was followed by big & hairy dog.The curse could be broken when the girl will give a birth to a litter of puppies.And one day the dog gave birth to puppies & turned back into human.But these puppies were the first to Irish Wolfhounds...